Ortodontilise ravi kõrvalmõjud

Hamba kroon

  • Dekaltsifikatsioon. Kehvast hügieenist ja ebaadekvaatsetest toitumisharjumustest tingitud kaariese teke. Enam kahjustuvad ülemised külgmised lõikehambad ja silmahambad, alumised eespurihambad. Ennetus: patsiendi valik (halva hügieeniga ei saa ravi alustada), intensiivne hügieeniõpetus, dieet. Rasketel juhtudel on vajalik ravi katkestamine ja aparaadi eemaldamine.
  • Kulumine. Hamba kontaktist breketiga. Kõige rohkem esineb kulumist keraamilise, seejärel metall- ja komposiitbreketi puhul.
  • Murd. Breketite ja võrude eemaldamisel ulatuslike täidiste puhul.
  • Pulpiit. Hambanärvi põletikku võib mõnikord põhjustada liiga suur ortodontiline jõud, risk on suurem varasema traumaga hammastel.

Parodont ehk hammast hoidev kude

  • Gingiviit e hammast ümbritsevate pehmete kudede põletik. Iseloomulik on veritsus, mõnikord ka turse. Sagedamini esineb võrude kui kleebitud tuubide puhul.
  • Parodontiit. Põletikust on haaratud ka kõvad koed, esineb luukadu. Parodontiidiga patsiendi ortodontiline ravi peab olema kooskõlastatud patsiendi hügienisti või parodontoloogiga ning sisaldama regulaarseid järelkontrolle.
  • Igeme retsessioon e taandumineSagedasem alumiste lõikehammaste kallutamisel huule poole.
  • “Mustad kolmnurgad”. Hammaste vahelise igemepapilli (kolmnurga) kadumine.
  • Juureresorptsioon. Mõningane juure lühenemine ja juuretipu ümardumine kaasneb iga ortodontilise raviga. Enamasti pole see kuidagi tunda või märgata ja on kliiniliselt ebaoluline. Kuid mõnedel juhtudel võib juur lüheneda kuni 2/3 võrra. Võimalikust suurenenud juureresorptsiooni riskist informeerib ortodont patsienti individuaalselt. Suurenenud riski puhul on vajalik regulaarne röntgenkontroll.
  • Pehmed koed. Ortodont informeerib patsienti võimalikest ebamugavustest, mis on enamasti lühiaegsed ja mööduvad. Vajadusel saab hõõrumist leevendada breketivahaga.

    • Haavandid aparaadist (torkiv kaar, breket vms)
    • Suuvälise aparaadi traumad (silm, nahk, hõõrumine)

  • Stabiilsus ja tagasilangus. Enamus tagasilangusest on tingitud retentsiooniaparaadi ebaadekvaatsest kandmisest. Retentsiooniperiood on vajalik, kuna hammast hoidvate kudede ümberkujunemine võtab aega, hammaste asendit mõjutab ümbritsevate pehmete kudede surve ning jätkuv kasv võib mõjutada ortodontilise ravi tulemust.

  • Ortognaatne kirurgia. Kirurgilise ravi eesmärk on korrigeerida lõualuude asend selliselt, et breketravi käigus oleks võimalik saavutada funktsionaalne hambumus. Ravi tulemusel muutub ka näo välimus. Kirurgilise raviga kaasnevatest kõrvalmõjudest on olulisemad võimalikud tundlikkuse muutused näonahal.

  • Allergia. Nikkel, lateks, hambaravis kasutatavad materjalid (epoksüvaik, desinfektsioonivahendid jne). Võimalikest allergiatest tuleb ortodonti informeerida ja vajadusel saab siis kasutada nt niklivabu breketeid.

  • Muutused kasvus. Ravi käigus või peale ravi lõppu võivad toimuda ebasoodsad muutused näo-lõualuude kasvus. Sellisel juhul võib olla vajalik raviplaani ümberhindamine, uus ortodontiline ravi peale kasvuperioodi lõppu ja ortognaatne kirurgia lõualuude asendi korrigeerimiseks.

Reteinerid

Retentsiooniplaat – plastmassist plaat kinnitub hammaste külge klambritega. Retentsiooniplaati kantakse kogu aeg 6 kuu jooksul, seejärel 3 kuud öösiti ja edaspidi 3 kuu jooksul üle öö. Edasise retentsioonireziimi määrab ortodont. Plaadi võib eemaldada söömiseks, hammaste puhastamiseks ja sportimisel, kui aparaat võib saada kannatada.

Essix reteiner – õhukesest läbipaistvast plastikust kape, mida on mugav kanda ja mis ei paista välja. Essix reteinerit kantakse 1 nädala jooksul kogu aeg (v.a söömine, puhastamine), edaspidi 1 aasta jooksul öösiti. Täpsema retentsioonireziimi määrab ortodont.

Hammastele kleebitud traatreteiner – pikaaegne reteiner on painutatud täpselt hammaste järgi ja kleebitud hammaste sisemisele keelepoolsele pinnale. Kleebitud reteiner ei nihku paigast ja hoiab hambaid paigas kogu aeg.

Retentsioon on sama tähtis kui breketravi. Ilma korrektse reteineri kandmiseta võib breketraviga saavutatud tulemus tagasi langeda. Retentsioon tagab ilusa naeratuse ja funktsionaalse hambumuse pikakas ajaks.

Hooldus

  • Reteinerite eest tuleb hoolitseda ettevaatlikult, kuna need on üsna õrnad. Reteinerit ei või panna väga kuuma või külma vette, kuna see võib muuta nende kuju. Reteinerit ei või ise sättida või painutada. Reteineri kadumisel, purunemisel tuleb kiiresti pöörduda ortodondi poole.
  • Kadunud või purunenud reteiner ei tähenda ainult lisakulu, vaid mõjutab ravi tulemuse püsimist. Ilusa naeratuse ja hambumuse saavutamiseks on oluline arsti ja patsiendi vaheline koostöö.
  • Kui reteiner pole suus, siis hoia seda ALATI karbis. Reteinerit peaks karbis hoidma niiske salvräti sees, mis hoiab ära aparaadi kuivamise (kujumuutuse).
  • Puhasta reiteinerit kord päevas harja ja veega. Vajadusel võib kasutada vedelseepi, nõudepesuvahendit või spetsiaalset plastmassi (proteesi) puhastusvedelikku mustuse lõhustamiseks. Eemaldatavat reteinerit ei tohi hambapastaga pesta.
  • Vastuvõtule tulles peab reteinieri kaasa võtma.