Proteesimine

Miks on vajalik puuduvate hammaste asendamine ning hammaste õige kuju taastamine? Millal midagi soovitada?

Kroonimine

on hamba katmine püsiva materjaliga, mis taastab hamba tugevuse ja ilu. Krooni tegemiseks tuleb hammast ümberringi 1.5-2 mm vähemaks lihvida, et krooni materjalile ruumi saada. Kroon fikseeritakse hamba külge spetsiaalse
liimiga ning suust teda eemaldada ei saa.

Hamba katmine krooniga on soovitav:

  • kui hammas on juureravitud
  • koosneb suures osas täidisest
  • hambumuskõrguse taastamine
  • hamba asendi ja värvi korrigeerimine

Tihvthambad

Kui järel on ainult hambajuur, siis on sedagi teatud tingimustel võimalik edukalt taastada. Selleks liimitakse krooni toestamiseks hambajuure sisse fiibertihvt või laboris valmistatud metallist või tsirkooniumist tihvt.

Sild

on puuduva hamba asendamiseks mõeldud protees, mis toetub naaberhammastele ja on kindlalt fikseeritud (hammastele liimitud). Silla valmistamiseks peab naaberhambad lihvima ja krooniga katma, mis on ka silla puuduseks.
Sild on soovitav teha, kui naaberhambad vajavad krooniga katmist, kui patsient ei soovi hamba asendamist implantaadiga või kui implantaati ei saa paigaldada.

Büügelprotees

(nn. peenemat tüüpi ärakäiv protees)

Büügelprotees on metallist karkassiga ja tavalisest, üleni plastmassist tehtud, proteesist väiksemate mõõtmetega. Proteesi aitavad paigal hoida metallist klambrid, mis haaravad ümber hamba. Proteesi on vaja puhastamiseks suust ära võtta ja peab arvestama suurema ebamugavusega fikseeritud proteesidega võrreldes.

Plaatprotees  (ärakäiv protees)

on üleni plastmassist protees, mis ei toetu üldse hammastele, vaid ainult igemetele. Valmis-tatakse, kui kõik või suurem osa hammastest on puudu. Kuna see protees kiirendab luukadu ja mõjub halvasti igemetele, siis ei soovitata seda pikemaajaliselt, vaid kasutatakse tänapäeval enamasti lühiajaliselt ajutise proteesina. Vajab sagedast kontrolli ja sättimist.

Kombineeritud proteesitöö

puhul kombineeritakse erinevat liiki proteese. Näiteks osa hambaid taastatakse kroonide või sildadega ning osa hambaid asendatakse suust eemaldatava proteesiga. Kasutusmugavus on täielikult ärakäivate proteesidega võrreldes väga hea. Kombineeritud proteese soovitatakse, kui kõiki hambaid pole võimalik suust eemaldatavate proteesidega asendada.

Laminaadid

on õhukesed portselanist “koorikud”, mis aitavad parandada hammaste asendit või värvi (kui valgendamine ei aita). Laminaadi tegemiseks peab hamba eesmist külge lihvima 0,3 – 0,6mm õhemaks.

Laboris valmistatavad täidised ehk panused

Tavalistest täidistest märgatavalt vastupidavamad on laboris tehtud täidised ehk panused, mille arst tsementeerib hambasse. Panuseid tehakse kullasulamist ning portselanist.

Implantaatidega proteesid

Puuduva hamba asendamiseks on kõige parem variant implantaat. Implantaatidest on abi nii üksikute kui ka kõigi hammaste puudumisel.

Implantaatidega proteeside eelised:

  • Luu säilitamine
  • Vertikaalse oklusiooni kõrguse saavutamine ja säilitamine
  • Näo esteetika (lihastoonuse) säilitamine
  • Esteetika paranemine
  • Parem foneetika
  • Parem oklusioon
  • Suurem proteesi edukus
  • Suurem mälumisefektiivsus
  • Proteesi mõõtmed väiksemad (suulagi, proteesi ääred)
  • Eemaldatavate proteeside suurem stabiilsus
  • Proteeside pikem kasutusaeg
  • Ei ole vaja kahjustada naaberhambaid
  • Püsivamad restauratsioonid
  • Parem psüühiline seisund

Implantaatide püsimine (survival rate) on 5 aasta järel 90…98 % ja 10 aasta järel 89… 95 %.
Tulemuslikkuse % (success) on veidi väiksem.

Mitmed riskifaktorid suurendavad ebaedu: hõre luu, ülemäärane koormus, suitsetamine, mõned süsteemsed haigused

 

Veebibroneering


Restauratiivse hambaravi eriarst - Hambaravi | Implantaatproteesid | Juureravi mikroskoobiga Riia tn kliinik | Ülikooli tn kliinik liina@ode.ee »
Hambaarst - Hambaravi | Implantaatproteesid | Proteesimine Riia tn kliinik ilmar@ode.ee »
Restauratiivse hambaravi eriarst - Hambaravi | Implantaatproteesid | Proteesimine Riia tn kliinik | Ülikooli tn kliinik tanel@ode.ee »
Hambaarst - Hambaravi | Juureravi | Proteesimine Riia tn kliinik siim@ode.ee »

dr. Liina Krünvald

Restauratiivne hambaravi arst dr. Liina Krünvald

dr. Liina Krünvald – Restauratiivse hambaravi eriarst  RIIA JA ÜLIKOOLI TÄNAVA KLIINIKUS. Proteesimine, implantaatproteesid, juureravi mikroskoobiga, hambaravi.

Praegune töökoht

Tartu Ülikool, stomatoloogilise ortopeedia assistent, Ode hambakliinik

Haridus

Hugo Treffneri Gümnaasium lõpetatud 1993
Tartu Ülikooli stomatoloogia eriala lõpetatud 1998. a., internatuur lõpetatud 1999. a., kliinilise hambaravi residentuur lõpetatud 2004. a.

Keelteoskus

eesti, inglise ja vene keel kõnes ja kirjas

Teenistuskäik

  • 2005 – ka TÜ arstiteaduskond, stomatoloogilise ortopeedia assistent
  • 2002 – ka ODE hambakliinik 1999-2004 Tartu Ülikool, kliinilise hambaravi residentuur
  • 1998 – 2002 Maxilla hambakliinik
  • 1998 – 1999 Tartu Ülikool, internatuur

Teaduslik ja arendustegevus

  • 1996 aastal osalesin Tartu maakonna 12-aastaste lastel DMFS indeksi (näitab hammaskonna haaratust kaariesest) määramisel, juhendaja Silvia Russak.
  • Residentuuri ajal valminud referaat: “Lokaal-anesteetikumid hambaravis”, maht 50 lehekülge, juhendaja Aili Tuhkanen
  • Residentuuri lõputööks: “Implantaatproteesid hambaravis”, maht 138 lehekülge, refereeritud allikaid 90, juhendaja Ülo Pintson
  • 2005 aastal koostöös Ülo Pintsoniga ettekanne Eesti Hambaarstide Päevadel: “Integreeritud raviplaani koostamine”
  • 2007 täiendusloeng hambaraviassistentidele “ Jäljendmaterjalid ja jäljendamine hambaravis”
  • 2008 koostöös Ülo Pintsoniga “Totaalprotees implantaatidel” densply Friadent koolituspäeval
  • 2009 koostöös Ülo Pintsoniga ettekanne Eesti Hambaarstide Päevadel “Kuidas muuta totaalprotees patsiendile atraktiivseks”

Õppetöö

  • 2003 sügissemestril juhendasin III kursuse proteetilise hambaravi praktikume(teema: kroonide ja sildproteeside preparatsioon fantoommudelitel), maht 42 tundi , üliõpilaste arv 12
  • 2003 kevadsemestril juhendasin V kursuse proteetilise hambaravi praktikumi ja II kursuse proteetilise hambaravi praktikumi (hammaste morfoloogia ja oklusiooniõpetus), maht kokku 72 tundi, üliõpilaste arv 25.
  • 2004 kevadsemestril juhendasin III kursuse proteetilise hambaravi praktikume(teema:kroonid ja sildproteesid) maht 42 tundi, üliõpilaste arv 12
  • 2005 kevadsemestril juhendasin III kursuse proteetilise hambaravi praktikumi, maht 120 tundi, üliõpilaste arv 42
  • 2006 sügissemestril juhendasin IV kursuse proteetilise hambaravi praktikume, maht 170 tundi, üliõpilaste arv 40, V kursuse proteetilise hambaravi praktikume, maht 72 tundi, üliõpilaste arv 8
  • 2007 kevadsemestril juhendasin IV kursuse proteetilise hambaravi praktikume, maht 170 tundi, üliõpilaste arv 40, V kursuse proteetilise hambaravi praktikume, maht 72 tundi, üliõpilaste arv 8
  • 2007 aastal 2 lõputöö juhendamine 2008 IV ja V kursuse proteetilise hambaravi praktikumid mahus 366 tundi

Erialane täiendus

Erinevad täiendkoolitused nii Eestis kui välismaal.

dr. Ilmar Roosimaa

Hambaarst

dr. Ilmar Roosimaa – Hambaarst RIIA TÄNAVA KLIINIKUS. Proteesimine, implantaatproteesid, hambaravi.

Haridus

Rakvere I Keskkool 1991
Lõpetanud 1997. aastal Tartu Ülikooli hambaarstina. Stuudiumi 3 viimast aastat Helsingis.

Töökohad

  • 1997-ka Ode hambakliinik

Erialased täiendused

Erinevad täiendkoolitused nii Eestis kui välismaal.

Keelteoskus

eesti, rootsi, soome, inglise, vene

dr. Tanel Ivask

Restauratiivne hambaravi

dr. Tanel Ivask – Restauratiivse hambaravi eriarst RIIA JA ÜLIKOOLI TÄNAVA KLIINIKUS. Proteesimine, implantaatproteesid, (hambaravi).

Haridus

1997-2003 Tartu Ülikool, arstiteaduskond, stomatoloogia eriala
2003-2006 Tartu Ülikool, arstiteaduskond, restauratiivse hambaravi residentuur

Erialane täiendus

Erinevad täiendkoolitused nii Eestis kui välismaal.

dr. Siim Vesingi

Hambaravi arst

dr. Siim Vesingi – Hambaarst RIIA TÄNAVA KLIINIKUS. Hambaravi, juureravi, proteesimine.

Erialane täiendus

Erinevad täiendkoolitused nii Eestis kui välismaal.

© 2025 Ode.ee | kodulehe tegemine v360