Juureravi vajab hammas, milles hambasäsi (närvide ja veresoonte kimp) on pöördumatult kahjustunud. Kahjustuse põhjuseks on hambaaugu või sügava igemetasku kaudu hamba närviõõneni pääsenud bakterid. Vahel on juureravi vaja teha trauma saanud hambale.
Kuidas toimub juureravi?
Juureravi käigus hambanärv ja kahjustunud kude eemaldatakse juurekanalitest spetsiaalsete peenikeste viili meenutavate nõeltega. Enamasti tehakse juureravi tuimestusega, kuid kui hambanärv on juba surnud, siis ei ole tuimestus alati vajalik.
Olenevalt ravi käigust asetatakse juurekanalisse ravim ning ajutine täidis või suletakse juurekanalid kohe juuretäidisega. Juureravi koosneb enamasti ühest kuni kolmest visiidist, kuid väga ulatusliku põletiku või keeruka juurekanalitesüsteemi puhul võib ravi pikemalt kesta.
Ägeda põletiku korral ei pruugi juureraviga alustamisel kaebused ja valu kohe täielikult kaduda. Samuti võib varem kaebusteta olnud, kuid kroonilise juurealuse põletikuga hamba ravimisel põletik alguses ägeneda ning valu või hellust põhjustada. Sellisel juhul võib arst välja kirjutada antibiootikumide kuuri ning soovitada valuvaigisteid. Ravimeid peab võtma vastavalt arsti soovitustele ning antibiootikumide kuuri ei tohi enneaegselt lõpetada isegi kui kaebused kaovad.
Mis saab pärast?
Pärast juureravi lõpetamist hammas taastatakse ja antakse talle tagasi õige kuju. Hamba murdumise vältimiseks on selleks soovitav hammas krooniga katta. Vajadusel kasutatakse krooni toestamiseks veel juuresisest tihvti.
Juureravi lõpetamisest poole aasta kuni aasta pärast tehakse hambast juureravi tulemuse hindamiseks röntgenpilt.
