Tarkusehambad on kõige tagumised purihambad, mis alles täiskasvanueas lõplikult välja arenevad. Umbes 80 % inimestel ei mahu need hambad ritta ära ja jäävad osaliselt või täielikult lõualuusse peetunuks (retineerunuks).
Kuidas otsustada tarkusehamba operatsiooni vajalikkuse üle?
- Otsuse tegemisel hinnatakse järgmist:
- Kas peetunud tarkusehambad on põhjustanud lõualuus muutusi või on need oodatavad?
- Kas tarkusehambad arenevad ja lõikuvad normaalselt?
- Kas on operatsiooni ajal oodatavad erilised riskid?
- Kas tarkusehambaid saab kasutada juba eemaldatud või väga kahjustunud purihammaste asendamiseks
Nendele küsimustele vastamiseks on vajalik hammastest ülevaate andva panoraamröntgeni (Ortopantomogrammi) tegemine.
Millised ohud võivad peetunud tarkusehammastest tekkida?
Normaalse hambaarengu korral lõikuvad kõik hambad suhu ja jäävad õigesse kohta hambareas. Kui areng ei lähe normaalselt, tekivad järgmised probleemid:
- Kui hammas jääb osaliselt kaetuks limaskesta poolt, tekivad selles „nurgataguses“ ruumis umbes 50 % juhtudel põletikud, mis mõnel juhul annavad raskeid abstsesse.
- Võivad tekkida suuri lõualuudefekte andvad tsüstid, mille tagajärjel võib näiteks tekkida lõualuumurd.
- Kui tarkusehammas lebab naaberhamba peal, võib see kahjustada selle hamba juurt või ümbritsevat luud.
- Kuna tarkusehamba puhastamine on raskendatud, tekib selles tihti kaaries, mida on raske või võimatu ravida ja see võib levida ka naaberhambale.
Millised on tarkusehamba eemaldamise riskid?
Lisaks üldistele operatsioonikomplikatsioonidele nagu põletik ja veritsus võib esineda spetsiifilisi operatsiooniriske:
- Alumine tarkusehammas asub kahe tundenärvi lähedal, mille vigastamisel võib jääda alumiste hammaste, igeme, huule või keele tundehäired, eriti tuimus. Väga harva võivad need muutused olla jäävad.
- Põletikuliste alumiste tarkusehammaste eemaldamise järgselt võib tekkida abstsess või luupõletik.
- Ülemiste tarkusehammaste eemaldamise järgselt võib väga harva tekkida põskkoopa põletik.
- Väga harva võib tarkusehamba eemaldamise ajal või järel tekkida alalõualuu murd.
Millal peaks tarkusehambad eemaldama ja millal peaks need alles jätma?
Iga tarkusehamba eemaldamine otsustatakse individuaalselt, arvestades Teie konkreetset olukorda.
Kindlasti peaks tarkusehambad eemaldama järgmistel juhtudel:
- Hamba ümber olevate kudede põletik nn raskendatud lõikumise korral (Dentitio difficilis).
- Tarkusehamba kaariese või juurepõletiku korral.
- Tsüstide ja teiste luumuutuste korral. Sel juhul peaks ka koetüki uuringuks võtma.
- Naaberhammaste kahjustuse korral.
- Lõualuu korrigeerivate operatsioonide ja ortodontilise ravi korral.
- Kui tarkusehambad takistavad kokkuhammustust või tekitavad valu ja põletikku.
Tarkusehammaste eemaldamist peaks kaaluma järgmistel juhtudel:
Kui ees ootab pikem viibimine piirkonnas, kus arstiabi on raskesti kättesaadav.
- Kui teisi hambaid ravitakse narkoosis ja tulevikus on ette näha probleeme tarkusehammastega.
- Kui on ette näha, et protees võib tarkusehamba „välja hõõruda“ ja põletikku põhjustada.
- Kui ortodontiline ravi on tarkusehammaste tõttu raskendatud.
Järgmistel juhtudel peaks tarkusehamba operatsiooni mitte ette võtma:
- Kui on ette näha , et tarkusehammas lõikub õiges asendis.
- Kui on ette näha mõne teise hamba eemaldamine ortodontilise ravi käigus.
- Kui tarkusehammas on sügaval luus ilma, et ta luulisi muutusi põhjustaks ja selle eemaldamine on väga traumaatiline ja riskantne.
Kuidas tarkusehamba eemaldamise operatsioon läbi viiakse?
Tarkusehamba eemaldamine on ambulatoorne operatsioon, mis tehakse kohaliku tuimastusega. Korraga eemaldatakse üks hammas või kaks hammast ühelt poolt.
Tarkusehamba eemaldamise operatsiooni korral eemaldatakse hamba ümbert luu ja tükeldatakse hammas puuriga. Väikesed juuretükid võib jätta luusse juhul, kui nende eemaldamine võib põhjustada närvi vigastust.
Pärast hamba eemaldamist kontrollitakse ja puhastatakse haav ning õmmeldakse. Õmblused eemaldatakse ühe nädala pärast. Mõnikord jäetakse haava tampoon, mida peab vahetama 3-5 päeva pärast.
Antibiootikumiravi määratakse, kui on tegemist põletikulise hambaga või väga traumaatilise operatsiooniga, aga ka siis kui patsiendil on raskeid üldhaigusi, näiteks suhkruhaigus.
Tarkusehamba operatsioon võib olla kerge, aga ka küllalt keeruline ja traumaatiline tegevus.