Breketid

Breketravi

Breketravi alustatakse tavaliselt siis, kui kõik hambad on vahetunud. Breketid kleebitakse hamba peale hambatäidismaterjaliga sarnase materjaliga. Breketite kleepimine pole valus. Mõnikord asetatakse tagumiste hammaste ümber võrud. Umbes nädal aega enne võrude tsementeerimist asetatatakse hammaste vahele separatsioonikummid. Pärast breketite kleepimist muutuvad hambad hellaks alles paari tunni möödudes. Esimestel päevadel on ebamugav närida ja breketid ning kaar võivad hõõruda limaskesti. Hõõrumise vastu aitab breketivaha, millega kaetakse breketsüsteemi segavad osad. Kerge hammaste valulikkus järgneb igale aktiveerimisele. Vajadusel võib sellisel juhul kasutada valuvaigisteid.

Breketitega pole soovitav süüa kleepuvaid ja nätskeid komme nagu kummikommid ja näts. Kõvad porgandid, õunad on soovitav lõigata enne söömist väiksemateks tükkideks. Samuti tuleb hoiduda kõrge happe- ja suhkrusisaldusega toidust, et vähendada kaariese riski. Sobiva toitumisega saab ennetada breketite lahtitulemist, mis viib raviaja pikenemisele, ja vältida pigmendi kogunemist ning kaariese teket.

Kahe kaare breketravi kestab keskmiselt 1,5-2 aastat.

Hügieen

Hammaste eest hoolitsemisel peab lisaks tavalisele hambaharjale kasutama lisavahendeid, nt interdentaalharju, millega puhastatakse kaare alt ja breketite ümbert. Oluline on katust puhastada hambakaelad igeme äärtest, kuna sinna kogunev katt põhjustab kergelt igemepõletikku. Pikaks ajaks hamba peale jäänud katt viib hambapinnast välja mineraalid, põhjustades kriitjasvalgete laikude teket.

Hügieenist täpsemalt saad lugeda siit.

Retentsioon

Pärast aktiivse ravi lõppu algab retentsiooni ehk hoidmisfaas. Tavaliselt asetab ortodont ülemisele hambakaarele Essix reteineri või retentsiooni-plaadi ja kleebib alumiste hammaste siseküljele traadi (traatreteiner). Retentsiooniaparaatide kandmise aeg on individuaalne, sõltudes algsest hambumusanomaaliast ja ka patsiendi vanusest. Kui retentsiooniaparaat puruneb, tuleb sellest võimalikult kiiresti informeerida ortodonti.

Retentsiooniaparaadi hooldusest saad täpsemalt lugeda siit

Breketid

Tänapäeval on ortodontiliste aparaatide ja breketite valik üsna lai. Kõige enamkasutatavad on traditsioonilised metallbreketid. Lisaks sellele on valida keraamiliste, iseligeeruvate, lingvaalsete breketite vahel. Ortodont soovitab sobiva breketi tüübi lähtudes patsiendi soovist ja ravi iseloomust.

Valged breketid on esteetiliseks alternatiiviks metallbreketitele. Tavaliselt on need tehtud keraamikast, komposiidist või plastikust. Valged breketid on vähem silmatorkavad ja seetõttu eelistavad neid sageli täiskasvanud patsiendid.

Kõige enam kasutatavad valged breketid on keraamilised breketid. Keraamika on klaasisarnane materjal ja seega kipub sagedamini purunema kui metall. Seetõttu pole mõnikord soovitatav keraamilisi breketeid alumistele hammastele asetada, kuna need võivad vastu ülemisi hambaid murduda või ülemisi hambaid kulutada.

Keraamiliste breketite eemaldamine on aeganõudvam, kui metallbreketite puhul, kuna need purunevad kergelt. Seetõttu ei pruugi kogu breket ühes tükis eemalduda ja arst peab jäägi hamba pealt maha poleerima. Selline poleerimine ei kahjusta hammast.

Kuna keraamiline breket on karedam metallbreketist, on suurenenud hõõrdumine breketi ja kaare vahel. Hammaste nihutamiseks mööda kaart on eelistatud võimalikult väike hõõrdumine. Võrreldes kõigi traditsiooniliste metallbreketite ja iseligeeruvate breketitega, on keraamiliste brektitel hõõrdumine kõige suurem. Kuid ravi keraamiliste breketitega pole seetõttu tingimata pikem. Enamus keraamilistel breketetitel on olemas metallist slott, milles kaar liigub. Sellega väheneb hõõrdumine ja suureneb vastupidavus murdumisele.

Lingvaalsed breketid asuvad hammaste keelepoolsel pinnal ja jäävad seetõttu silmale nähtamatuks. Paljud lingvaalsed breketid on iseligeeruvad, et lihtsustada kaare asetamist. Lingvaalsete breketite kleepimise lihtsustamiseks kasutatakse sageli individuaalset kapet, millega saab kõik breketid asetada samaaegselt õigesse kohta. Lingvaalsete breketitega töötamine nõuab ortodondilt lisaväljaõpet ja nende hind on kõrgem kui traditsioonilistel breketitel.

Iseligeeruvate breketite põhiline erinevus traditsioonilisest breketist on, et see seob ennast kaare külge. Ei ole vaja kasutada kummi ega metall-ligatuure ning seetõttu väheneb oluliselt hõõrdumine, mis kiirendab ravi. Kuna ligatuure pole vaja asetada, on visiidid lühemad ja ka visiitide vahed võivad olla pikemad. Iseligeeruvate breketite puhul kasutatav ortodontilise ravi tehnika ja instrumentaarium on veidi erinev traditsioonilisest, seetõttu on ka ravi nendega kallim. Enamus valgeid iseligeeruvaid breketeid on osaliselt tehtud metallist.